KONJAK MARTELL

AJALUGU

1715 – Jean Martell kolis Jersey’st elama Cognac linna, kus asutas ettevõtte ja hakkas ostma ja müüma eaux-de-vie. Juba 1720 esimene laevalast UK ja Põhja Euroopasse. 1721 – exportis 200 000 liitrit aastas.

1728 – Jean Martell ostis Cognac’ linnas Gatebourse ja ehitas perekonnale maja - La Maison du Fondateur.

1753 – Jean Martell suri ja ettevõtet juhtis tema abikaasa.

1783 – esimene laevalast USA

1796 – abikaasa surm ja ettevõte  poegade Jean and Frédéric kätte.

1797 – esimest korda laevalast konjak Martell pudelitesse villituna.

1803 – esimene saadetis laevadega Venemaale

1807 – Martell laevadega vedu moodustas pea 1/3 region’i kogu expordist

1807 – ettevõte nimetatakse ümber “J & F Martell”

1819 – EXTRA konjaki retsept

1868 – esimene saadetis laevadega Aaasiasse

1874 – VSOP retsept

1912 – CORDON BLEU esitlemine

1962 – Château de Chantloup võttis vastu esimesed külastajad, avatud tänapäevani.  

MARTELL KONJAKITE ERILISUS

Lisaks isiklikele viinamarjaaedadele on ligikaudu 2000 viinamarjaaia omanikku, kes  valmistavad veini Martell’i jaoks. Nendega koos on Martellil Cognac piirkonnas 78 000 ha maid. Kasutatakse 95% Ugni Blanc viinamarjasorti ja vähesel määral Folle Blanche ja Colombard sorte. Tavapärane veinikääritamine naturaalse pärmi abil kestab ~1 nädal ja tulemuseks saadakse 7% - 10% kangusega naturaalne kuiv vein, mis on valmis destilleerimiseks. Martell konjakitele annab isikupära paar momenti, mida destilleerimisel tehakse teistest konjakimajadest erinevalt, nimelt ei destilleerita katla põhja sadestunud veini sadet. Teise destilleerimise käigus eraldatud “pead” ja “sabad” lisatakse esimesele destilleerimisele mineva veini hulka, mis teeb selle protsessi unikaalseks. Martelli destilleerimiskompleks Gallienne’s on regiooni suurim - 53,000 pudelit päevas destilleerimise perioodil. Martell kasutab 100% Tronçais tamme, millel on peenepoorilisem puit, pehmem ja kergema parkainega, tulemuseks aromaatsem “eaux de vie”. Martell on üks vähestest konjakitootjatest, kes omab isikliku vaaditöökoda.

Iga vaat on valminud käsitööna ja omab meistri allkirja. 215 000 vaati on Martell’i keldrites pidevas kasutuses. Martelli konjakivarudest „läheb inglitele“ - keldrites aurustub aastas 3 miljonit pudelit, mis moodustab ~2% kogu keldri varudest.

Martell’ Paradis keldrist võib leida kogu piirkonna peale haruldasi eaux-de-vie’sid – vanim pärineb aastast 1830.

Martell konjakitele omane stiil:

• Lilleline bukee (kannikesed), puuviljased aroomid

• Kerge ja pehme parkaine

• Pehmus, täidlus

• Individuaalsus

• Originaalne maitse

Martell kasutab enam kui 50% Borderies toodangust. See piirkond annabki lillelist, eriti kannikesi meenutavat karakterit. Lisaks on selle piirkonna „eaux-de-vie” pehme, ümar, täidlase karakteriga. Borderies on Martell konjaki südameks, kuid segus on kasutatus veel Grande Champagne, Petite Champagne ja Fine Bois piirkonna marjade veini destillaate. Grande Champagne piirkond annab peene, elegantse ja delikaatse maitsega eaux-de-vie, millel on tugevust ja maitse pikkust. Vajab aega välja arenemiseks ja kasutusel seetõttu vanemate Martell konjakite puhul enam. Petite Champagne on sarnane Grande Champagne kvaliteediga, kuid kergem, tuntav puuviljasus, pisut kergem bukee, hea struktuuriga ja areneb välja oluliselt kiiremini.  

KOKKUVÕTE

• Martell kasutab vaid viinamarju 4 parimalt sisekasvualalt.

• Domineerivaks Borderies piirkonna eaux-de-vie karakter.

• Unikaalne 2x destilleerimine – konjakid on pehmemad ja kergemad

• Kasutavad enda valmistatud vaate - Tronçais tammevaadid annavad pehmemat ja aromaatsemat konjakit

• Keldrimeistri oskused ulatuvad tagasi 9 põlvkonda

• Täielik kontroll kindlustab kvaliteedi

MARTELL  VSOP

Martell konjakimaja asutas Jean Martell 1715 aastal. Samal aastal suri Prantsusmaal Päikesekuningas Louis XIV. Seetõttu on VSOP konjaki pudelil medaljon, millel Päikesekuninga portree.

Iseloomult on Martell VSOP konjak puuviljane ja lilleline, aroomis tunda rosinaid, kannikesi ja tammevanilli. Maitse pehme ja samas rikkalik, domineerivad kuivatatud puuviljad.